Innovation Hunters

Innovatsioon aasias :)

2008-04-25T08:07:00.000-07:00

Ettevõtlus on hall ala?

2008-03-05T22:53:00.000-08:00

Ärileht avaldas eelmisel nädalal eurouuringu, kus tuli välja, et ettevõtlus on nüüd hall ala maksude osas, sest ettevõtjad ei maksa iga oma tulusendi pealt makse. Võimalik, et ma sain millestki valesti aru, aga panna kirja, et variamajandusega tegelevad tudengid, töötud ja ettevõtjad on kuidagi imelik ja liiga üldistav.

Kõige tõenäolisemad varimajanduses töötajad on nii Eestis kui ka Euroopas tudengid, ettevõtjad ja töötud. Pensionäride ja koduste inimeste hulgas on see vähe levinud. Sisuliselt kõigis riikides teeb “mustalt” tööd rohkem mehi kui naisi. Hallis sektoris leidub suhteliselt palju noori. Varimajanduse kaupade-teenuste ostjad kuuluvad pigem ühiskonna jõukama osa hulka.

Jäi mulje, et uuringu on teinud lõuna-eurooplased, et "maksta kätte" põhja-euroopale. Uuringust selgus, et põhjas on rohkem varimajandust ja musta tööd kui lõunas. Kuigi lõunas on suhted ja inimeste vahelised sidemed olulisemad

Koostöövõrgustikud tagavad innovatsiooni

2008-03-04T05:14:00.000-08:00

Lugesin eelmisel nädalal raamatut Swarm Creativity, mis kirjeldas koostöövõrgustike (COIN), mille kaudu luuakse uut väärtust ja innovatsiooni. Huvitaval kombel toodi seal kõige suuremateks eeskujudeks Open Source tarkvara loomist ja kommuune. Ei hakka siinkohal raamatut ümberjutustama. Kel huvi see lugegu ise või vaadaku nende veebi.

Raamatut lugedes ma mõtlesin, et miks väikses Eestis selliseid võimalusi nii vähe kasutatakse. Kust ikka alustada arutlemist kui endast. Tegelen praegu ühe väikse tehnoloogia startupi käivitamisega. Seal me puutume ikka kokku tõsiasjaga, et kõike ei jõua ega oska ise teha. Seega vaja kasutada teiste abi. Alguses oli väike kartus, et äkki mõni hea idee läheb kaotsi või varastatakse ära. Selliste hirmude korral on alati hea meenutada TÜ itaalia professori sõnu, et "Share to multiply", mida ta alati rääkis ideede teistega jagamise kohta.

Eile sattusin aga lugema artiklit IBM innovatsiooni ja R&D tegevuste kohta. IBM on COIN mudelit juba kasutanud pikka aega - Eclipse vabavaraks andmine, Linuxi toetamine jne. Lisaks on nüüd nad hakanud ka sarnast koostööd tegema teaduse alal:

Kelly took a gamble and set up research alliances with a handful of partners, including Sony Electronics (SNE) and Advanced Micro Devices (AMD), to share expenses and brainpower. The approach eventually paid off, as IBM's chip business returned to profitability and remained on the cutting edge of technology. "This is a smart strategy," says Studt. "You can't be the leader all by yourself anymore. The technology is just too complicated and expensive."

The just-unveiled deal with Saudi Arabia is an example of where Kelly is headed. The two sides plan to develop technologies for solar energy and water desalinization. The Saudis chose IBM because of its expertise. IBM scientists won a Nobel Prize in 1986 for nanotech breakthroughs, and they're leaders in developing new nanotech materials. "We want to work with the best in the field," says Turki Saud Al-Saud, vice-president for Research Institutes in King Abdulaziz City for Science & Technology.

Selline rahvusvaheline koostöö korraldamine või organiseerimine ja võrgustike tegelik kasutamine oleks üks võimalus, kuidas anda hoogu Eestis tärkavale innovatsioonile.

Mis on USA-s populaarsiem videoklipp praegu?

2008-03-02T07:58:00.000-08:00

kõige levinum klipp praegu internetis. Üks usa huumorisaade viskab igas saates nalja Matt Damoni üle (temaga koostöös küll, aga ta mängib alati väga vihast selle peale). Nii, ja nüüd selle saatejuhi tüdruksõber valmistab saatejuhile viiendaks aastapäevaks sellise klipi:

Üks video ühes saates:
http://www.youtube.com/watch?v=wnVJZkDuVBM

Kolm nädalat hiljem teeb saatejuht vastu sellise: http://www.youtube.com/watch?v=rGa29kPBbp4

Ja veel:
http://youtube.com/watch?v=T23oNcCFriE

Uskumatud näod on saadud nõusse ja kaasatud. Seda juhtub ainult USA-s. Igatahes tehaske meediatööstuses jälle innovatsiooni.

Suruõhul liikuv auto?

2008-02-05T12:08:00.000-08:00

Tõeline linnasõiduk. Prantsusmaal on leiutatud auto, mis sõidab õhu abil. Täpsemalt öeldes suruõhu abil.

Kes oskab prantsuse keelt, siis soovitan lugeda selle firma kodulehte. http://www.motordeaire.com/

Krediitkaartidest ja kreeditkaartidest

2008-01-31T07:30:00.000-08:00

Selgus, et kõik krediitikaardid polegi krediitkaardid. Näiteks pakuvad mitmed pangad välisriikides ning nüüdsest ka Sampo Eestis krediitkaarti, mis tegelikult on debeetkaart. Krediitkaardiks teeb selle arvelduskrediit, mis käib kaardiga kaasa. Kui kontol pole enam raha, siis saab arvelduskrediiti võtta ja selle eest maksta.

Mille poolest need veel erinevad päris krediitkaartidest? Nendega ei saa maksta offline makseterminalides nagu laevad ja lennukid.

Siinkohal ma hakkasin mõtlema, et ühest küljest nutikas teenus - isegi innovaatiline. Teisest küljest aga, kas seda kaarti on ikka õige nimetada krediitkaardiks, sest tegelikult on see deebet kaart, millega võib minna konto miinusesse.

ICA kassasüsteemid

2008-01-29T07:26:00.000-08:00

Avastasin Rootsis ICA poeketis kassasüsteemi, kus müüja praktiliselt ei puutunudki kokku sularahaga. Mul on nii kahju, et pilt sellest ebaõnnestus. Välja nägi see selliselt, et sularaha ei pandud mitte sahtli vaid alusele, kus süsteem selle sisseimes. Seejärel arvutas süsteem tagastava raha ning "sülitas välja" mündid minu poolelt kassa eest väiksele alusele ning libistas "seinast" välja paber kupüürid, mille kassapidaja mulle ulatas.

Arvatavasti ootab selline reaalsus ka varsti meie kauplusi. Pakun, et 2009-2010 perioodil.

Ootame töötajaid ?!

2008-01-15T07:25:00.000-08:00

Jalutasin üks hommik kadriorust kesklinna ja möödusin ühest poest, kus oli klaasi taga kuulutusi "Ootame oma kollektiivi müüjaid". Mul tekkis kohe mõte, et kas keegi tänapäeval sellise kuulutuse peale ka reagieerib.

Minu arust oleks võinud olla veidigi loomingulisem olla või kutsuvam. "Tule meile! Aitame koos leida külastajatel parimad lambid ja köögitehnika. Sinu uus meeskond" ... või midagi sellist.

P.S. kui ma kuu aega hiljem sealt möödusin, siis rippus see silt seal endiselt ning ma tegin sellest pilti, et jagada mõtteid. Arvatavasti võib nii kaua kui mitte igavesti ootama jääda.

Reklaam 2007

2007-12-29T05:55:00.000-08:00

Mõned huvitavad reklaamid, mida olen näinud aasta lõpu ettekannetes välismaal:

* Iseloomustamaks innovatsiooni (mida kommenteeris ka Intelist Martin Curley)

* Iseloomustamaks teistmoodi mõtlemist:

* .. ja veel üks

P.S. need on kõik omapärased ja eristuvad reklaamid. ainuke viga on neil see, et ega pärast nende vaatamist ei jää kellelgi meelde, et mida reklaamiti. Kes ei tea, siis EDS on USA (kui isegi mitte maailma) üks suuremaid IT-teenuseid pakkuv firma (võibolla Eestis võiks võrrelda Microlingiga). Nii, et reklaamimisega ja eristumisega ei maksa väga hoogu minna ja seos äritegevusega peab ikka jääma.

Innovatsioon Intelis

2007-12-15T01:15:00.000-08:00

Detsemberi alguses avanes võimalus külastada ühte Rootsi ülikooli ja kuulata sealsete tidengite innovatsiooni loengut, kus Inteli Global Innovation Director Martin Curley tegi ettekande ja pärast arutas tudengitega erinevatel innovatsiooni teemadel. Kohe alustuseks tõi ta võrdluse, et innovatsioon on kui jalgpalli mängimine - nõuab meeskonna tööd ja rollid võivad vahetuda protsessis (näiteks varavavaht võib lüüa väravaid), kuigi igalühel on oma põhiroll.

Mõned mõtted, mis mul seoses selle esinemisega tekkisid:

* Curley kirjeldas IT väärtusahelat vidinate tootjatest kuni teenuse pakkujateni. Kõige suuremat väärtust loob teenuse pakkumine ning seal on kõige suuremad kasumit. Näiteks tuleb tuua jällegi sellised firmad nagu Apple iTunes. Seoses selle tõdemusega olla ka Intel liikumas teenuste valdkonda.

* Innovatsioon on uue ja suurema lisaväärtuse pakkumine lõpptarbijale ning selle edu sõltub tarbija omaksvõtmise kiirusest.

* Inteli ja (ka minu) arvates on innovatsioon protsess ja suhteliselt distsiplineeritud tegevus. Juhuslikult võib ka õnne olla ja mõne hea idee otsa sattuda, kuid tõeliselt head toote ja teenuste ideed ja lahendused tekivad ikka visa ja järjekindla töö ja analüüsimise tulemusel. Huvitav on see, et Intel plaanib juruutada oma innovatsiooni ergutamisel TRIZ meetodit ning minna üle mudelile "kell on 14 hakkame innovatsiooni tegema". Põhiline muudatus neil organisatsioon on see, et innovatsiooni tehakse "käsu peale" mitte siis kui "hoog peale tuleb". Samas aga see ongi distsiplineeritud ja järjepidev innoveerimine.

* Põnev oli kuulata seda kuidas Intel oma uusi ideid otsib. Loomulikult on neil selleks hulga metoodikaid ja inimesi, kuid põhiline on see, et tõsiselt hakatakse tegelema ideedega, millel on $1B turu potentsiaal. Kuigi Martin kahtles, et osad vägagi head ideed võivad selle kõrge barjääri tõttu siiski Intelis kaduma minna. Inimesed saavad Intelis tegeleda innovatsiooniprojektidega, kui nende idee leiab heakskiidu. Samas peavad nad ise panema kokku meeskonna ja end "müüma". Intelis töötab 100 000 inimest ülemaailma nii, et potentsiaali neil jätkub. Uued 1B ideed juba olevat laboris ning tulevat need new gaming experience (inc sensorid), medical care (rfid, wsn) ja new way video conference valdkondadest.

* Kõigest 6% uutest innovaatilistest ideedest teenivad kulutused tasa, kuid siiski tasub see ära. Inteli puhu võib mõne uue idee elluviimine tähendada sadadesse miljonitesse dollartiesse ulatuvaid uuringuid ning lõpuks miljardeid maksvate tehaste ehitamist. Viimane on ka põhjus, miks Intel kaalub teenuste juurde toomist, kuna selleks pole vaja suuri tehaseid ehitada ja tänapäeval saab palju teenuseid pakkuda internetivahendusel või selle abil.

* Martin tõi välja valdkonnad, kus tema näeb lähikümnendil uut lisaväärtust tulemas:
- localization based services
- ambient intelligent

Intel on igatahes muutuse lävel ja plaanib muutuda teistsuguseks firmaks. Martini jutu järgi on neile suureks eeskujuks Cisco, kes viimasel kümnendil on teinud läbi suure muutuse ja tulnud välja rida uute innovaatiliste toodetega. Leidsin selle kohta ka artikli Fortune's.

Esinemise ajal näitas Martin ka mõned täitsa naljakad videot, mis on toodud järgmises sissekandes.

Osta tükike uuest Facebook'ist?

2007-12-09T02:40:00.000-08:00

Uusi ärimudeleid kerkib iga päev. Täna leidsin sellise üleskutse. Uus social network Jamparii platvorm plaanib tulla turule ja otsib internetis uusi investoreid. Investoriks saab registreerida veebi kaudu. Investoritel on võimalus veel märkida 1 118 500 £ eest aktsiaid. Igatahes on veebilehe järgi kõik 500£ osakud ära ostetud, kuigi see võib olla ka reklaamitrikk.

Tõenäoliselt on varemgi nii uusi firmasid alustatud. Mina nägin seda esimest korda. Kõlab küll nagu Nigeeria kirjad.

Õppimine kolib Facebook'i?

2007-12-05T09:35:00.000-08:00

Rootsis käib juba osa õppetööst Facebook kaudu. Jonköpingu Ülikooli kommunikatsiooni osas on osade loengute õppematerjalide jagamine ning loengujärgne diskussioon ja tegevused viidud sinna.

Nüüd on minul võimalus teiste loengus osalenutega ühedust pidada ja saada infot, et mida seal kursusel veel tehakse.

Kirik liigub ajaga kaasas

2007-12-05T09:22:00.000-08:00

Rootsis Jonköpingus nägin kirikus annetusautomaati, kuhu sai sisestada pangakaardi, pin koodi ja summa, mida soovid annetada. Automaat oli Swedbanki oma.
Minu aruat väga leidlik ning ajaga kaasa käimine, sest sularaha on ikka üha harvemini rahakotis ja elektrooniline raha võimutseb. Eestis ma midagi sellist pole näinud.

P.S. varsti lisan muud huvitavat, mida Jonköpingus Inteli innovatsioonist ja tehnoloogia pargis kuulda-näha oli.

Nutikas kassalahendus

2007-12-03T04:18:00.000-08:00

Nägin täna ühes poes nutikat kassalahendust (millest oma kulunud mobiilifotokaga spioonipildi tegin). Teenindusruumis oli 6 müügipunkti, kus olid teenindajad ja müüsid polte, mutreid jms. Nende kõigi peale oli taga nurgas üks sularahasahtel ning tsekkiprinter.

Kokkuhoid missugune!

Eesti oma DARPA

2007-11-30T05:13:00.000-08:00

Täna korraldas TTÜ väga laheda võistluse - Robotex. Tudengite meeskonnad võistlesid robotitega, kes ronib kõige kiiremini köit moodi üles.

Väga tore, et oli ka segameeskondi ning leiutamise juurde on tulnud ka naisi. Muide võistluse üks moderaatoreid oli ka naine.

Siinkohal meenub USA kaitsetööstuse arengu asutuse (otselink DARPA) võistlused, kus auhinnad on kümnetes miljonites dollarites ning ülesanded tunduvalt keerulisemat kilda.

My Location vol2

2007-11-29T23:50:00.000-08:00

Jätkasin Google avastamist. Lisaks kaardile ja asukohale saab Google näha ka pilte asukohast. Kahjuks vaid USA linnadest.

Avise veebibroneerimine

2007-11-29T23:30:00.000-08:00

Üks näide kui keeruline võib olla auto broneerimine Avisest. Olin eile öösel hullumas. Sisestuskastides on selgelt kirjas, et sisestada kas kood VÕI linn ja riik. Aga see ei tööta, sest sisestades koodi ei saa broneerida. Ma mässasin tükk aega enne kui sain aru, et koodiga ei tööta ning pidin jätkama riigi ja linna sisestamisega.

Lõpuks broneerisin ikka Europacar kaudu auto.

Kas Regio paneb poe kinni?

2007-11-29T05:05:00.000-08:00

Google tõi eile turule oma uue teenuse - My Location, mis küll veel beetas, aga siiski. Täpsus pole küll suurem asi (500 kuni 5000m) aga siiski. Väidavad, et pole enam vaja GPS, et määrata oma asukohta ning kaardil seda vaadata.

Vägisi tuleb meelde Hiiepuu hiljutine invervjuu Ärilehes, et mobiilinduse (sh ka asukoha teenuste valdkonna) otsustavad viis suurimat firmat, kus Google olla juba väikse edumaa saanud.

Põnev jäglida, et kas ja kuidas selline teenus muudab positsioneerimise teenusega ettevõtete äri (Regio jt) ning palju tuleb turule uusi antud teenuse peale ehitatud ärimudeleid ja firmasid. Huivtavad ajad :)

P.S Proovisin seda oma Qtek mobiiliga. Minu asukoha kohta Tehnopolis teatas telefon, et service temporary unavailable).... :( Proovin järgmine nädal seda Rootsis.
P.S.S Proovisin õhtul kodus teenust. Töötas. Asukohaga aga pani ikka suht mööda - u1700m. Giidiks see ei sobiks aga linnajao, kus oled, pakub küll.

Disain täna - edu homme!

2007-11-29T04:29:00.000-08:00

Tehnopol korraldas täna ühe väga tänuväärt seminari. Tegelikult oli tegemist lausa ühe suurema projekti lõpp koosolekuga, mille käigus esitleti projekti käigus saadud kogemusi. Kogu teema käis aruka hotelli ümber. Eesmärgiks oli proovida disainerite ja ettevõtjate koostöö kogemust tuleviku aruka hotelli disainimisel. Lisaks loodi mõned prototüübid, mida saab vaadata Pärnu mnt 6 oleval näitusel.

Kõige parem ettekanne oli Legendijuhtimise Urmas Pastaruselt, kes rääkis hotellide tuleviku trendidest ettevõtja seisukohast. Milleks on eelkõige ehedus ja julgus miskida disaini, sest inimesed soovivad kogeda ehedat aga asju, mida nad kodus ei julge või saa elluviia. Päris huvitav oli ühe Lahti hotelli disainimise case study. Mina rääkisin seal sellest, kuidas ideedest ärivõimalused luua ning jagasin ühe lihtsa mudeli nende analüüsimiseks ja andsin edu valemi - leia kliendi vajadus ning rahulda see kasumlikult :)

Päeva teises pooles tutvustati mõnede Soome ja Eesti firmade esimesi kokkupuuteid disainiga üldse. Kuidas firmad lõid oma esimesi stiiliraamatuid ja veebilehti. Kogemusi jagasid IB Krates, kes sai omale uue logo ja stiiliraamatu (loodetavasti saab nende uut välimust varsti ka internetis näha) ning Green IT. Selgelt tuli välja see, et disaini on meie ettevõtete hästi vaja, eriti veel rahvusvaheliselt konkureerimiseks. Tehnopol lubas igatahes kaasa aidata, et EAS ja Majandusministeerium ses osas midagi ettevõtaksid ja elluviiksid.

Talv tuli ja läks...

2007-11-20T04:52:00.000-08:00

Otepääl oli nädalavahetusel juba suusailm. Kahjuks vaid korraks. Esmaspäeval oli jälle maa must. Igatahes oli see kõik tänu eelmisel talvel tehtud kunstlumele, mis oli talletatud suveks hoiule - innovatisoon :)?.

Seekord sai suusa valgeks 10,2km sõites uisku, sest klassikaks polnud pidamist.

Innovatsiooni konverents 2007

2007-11-15T23:19:00.000-08:00

Seekord ma kahjuks ise Innovatsioonikonverentsile ei jõudnud. Samas on Kaido teinud hea töö ning kokkuvõte selle kohta.

Lisaks on Steni blogis väga hea sissekanne konverenstil toimunud arutelu kohta. Üldiselt on nõus Steni radikaalse ütlusega, et Eestile oleks vaja ühte majanduskriisi. Kahjuks aga ei pruugi see ise-enesest veel tähendada, et poliiitkud midagi ette võtaks ning inimesed hakkaksid mõtlema suurema lisandväärtusega tegevustele. Väga suur oht on populismile aga sellest võib kirjutada või rääkida hiljem.

Miks Põltsamaa selle peale ei tulnud?

2007-11-12T12:10:00.000-08:00

Avastasin eile poes käies väga huvitava pakendiga veinid. Kindlasti pole see globaalne uudis ja arvatavasti on seda ka varem Eestis müüdud. Sellegipoolest minu arust vägagi nutikas tootearendus ja pakendid.

Mind pani kohe mõtlema, et miks me Eestlased (loe: Põltsamaa) pole oma marjaveinidele teinud selliseid pakendeid ja ei müü neid marjajooke mitte veini kui vaba aja jooki. Võimalik, et müük oleks isegi parem ja keegi ei nuriseks ka kvaliteedi üle. Samuti saaks luua uue tootekategooria (kus eeldatavasti pole ka veel konkurente) ning miks mitte seda ka eksportida.

P.S. maitse polnud küll suurem asi aga samas piknikul või aiapeol avada ja söögi kõrvale tripmata sobiks küll.

Mida uut köögis?

2007-11-11T12:22:00.000-08:00

Üks koht, kus sünnib kogu aeg midagi uut ja tehakse innovatsiooni, on kokandus. Kas pole? Sai ka nädalavahetusel seda kodus proovitud. Võtsin porgandit, suvikõrvitsat, paprikat, ananassi ja veiseliha, millele lisatud sinihallitusjuustu ning kokku tuli väga kerge ja tervislik eine. Kes tahab proovigu järgi! Kogused olid tunde järgi.

Loenduriga valgusfoor

2007-10-29T00:27:00.000-07:00

Nädalavahetusel perega vanalinnas käies avastasin, et Vabaduse väljaku valgusfoorid on varustatud loenduriga. Minu arvates väga nutikas ja võib isegi säästa elusid. Nüüd teab üle vöötraja minnes, et palju aega veel on. Lisaks teavad ka autojuhid, et palju nende stardini aega ning ei tuurita niisama närviliselt ja hirmuta jalakäijaid.

Tubli innovatsioon! Loodan selliseid varsti ka mujal suurematel ristmikel näha .

Rohkem pilte :)

2007-10-26T00:11:00.000-07:00

Mõned päevad tagasi kirjutasin, et miks on online meedias uudiste juures nii vähe pilte. Ja täna hommikul avanes mul võimalus teha uudist ja pilte. Proovisin kohe järgi. Sõites hommikul tööle mööda Tammsaare teed, nägin seal juhtunud õnnestust. Vaiksel möödasõidul haarasin välja oma mobiili ja tegin paar pilti. Kahjuks on pildi kvaltieet nõrk. Sellegipoolest sai tõestatud, et on küll võimalik teha pilte ja need saata kuhu vaja.

Miks nii vähe pilte?

2007-10-22T22:52:00.000-07:00

Eestis on väga palju pildipanku ja saite, kuhu saab ülesriputada pilte. Samuti sisaldavad enamus müüdavad mobiilid fotokaid. Kõik mobiilioperaatorid pakuvad GPRS ja muid mobiilseid andme edastuse teenuseid. Sellegipoolest on meie internetimeedia uudistest nii vähe pilte otse sündumuskohalt. Kas tõesti keegi ei tee pilte või ei juleta neid üles riputada või kardetakse, et on kehva kvaliteediga. Tõesti, vahest ilmuvad pildid hiljem aga enamus kordi neid pole ning paljudel kordadel on välisuudistel pildid.

Mina arvan, et inimesi huvitab küll uudis kiirelt kätte saada aga ilmestavad pildid annavad hoopis teise vürtsi. Lugejad on uudishimulikud ja tahavad näha, et mis juhtus, kuidas juhtus, milline nägi välja jne. See oleks üks võimalusi eristuda uudisteportaalidel.

ID-kaart ja pangad

2007-10-22T01:25:00.000-07:00

ID-kaart pole enam teab mis innovatsioon, pigem igapäevane vahend. Seevastu pankadest ei saa ikkagi veel ainult ID-kaart kasutades sisselogida ning tehinguid teha Hansapangas. Seevastu SEB Eesti Ühispangas saab seda teha ning väga mugav. Kuna viimasel ajal olen seda võimalust SEBis kasutanud, siis minu jaoks ongi see uus :)

Mulle pole eriti SEB kunagi meeldinud millegipärast, kuid nüüd tänu sellele teenusele ma hakkan mõtlema, et äkki peaks isegi panka vahetama. Pole vaja pin-kalkulaatoreid ning ID-kaardiga saab enamus asju korda ajada. Lisaks on SEB veel üks väga hea teenuse - ukaart. Selle teenusega saan teha omale virtuaalse krediitkaardi, millega (lääne) netipoodidest kaupa tellida ja oste sooritada. Seda saab teha nii era- kui juriidiline isik. Seda võib ka innovatsiooniks nimetada. Kas tõesti vana kolhoosikontoritesse kokkuklopsitud pank on oma elektrooniliste teenuste arendamisel innovaatilisem, kui Eesti lipulaev Hansapank? Kuigi viimasel ajal uusi eelpoolkirjeldatud innovaatilisi teenuseid pole juurde tulnud.

P.S. Samas SEB itimeestele ma soovitaksin ülevaadata id-kaardi kasutamine internetipangas firefox brauseriga. Mina pole veel saanud sellega kunagi makset seal digiallkirjastada. IE aga seevastu lubab.

Kalev Meedia teeb innovatsiooni?

2007-10-15T06:02:00.001-07:00

Lõpuks ometi tuli Kalev meedia väljaoma uue uudiste portaaliga. Esmapilgul tundub, et tegemist on eesti meediamaastikul innovatsiooniga. Portaal on nagu portaal ikka ning seal pole uut midagi. Ssamas on uus minu arust selle toimetamine ja uudised. Ma juba tükk aega mõtlesin, et kuna hakatakse ka Eestis uudiseid pakkuma kohalikul tasandil. Inimesi ju huvitab, et mis toimub minu külas, kodukandis, sünnikodu vallas või vanemate maakonnas.

Minu arust on Kalev siinkohal teinud ilusa töö ära. Kokku on koondatud

Kuhu edasi? Mina soovitaksin mõndasid täiendusi kohe, näiteks:
* teavitused, kui mind huvitavad vallas on tulnud uudiseid
* videosid, kus kohalikud nö valla toimetajad saaksid panna üles uudiseid juhtunust
* miks mitte lasta inimestel ise uudiseid kirjutada oma kodukandist aga näiteks Kalevi toimetajad redigeerivad ja võivad ka need vajadusel välja jätta
* rikastada kohalikke uudiseid nii palju pildimaterjaliga kui võimalik (kasvõi kohalikel lasta pilte saata), sest Eestis on palju uudiseid aga ilmestavat pildimaterjali on vähe
* kujundada oma enda esilehte, kui olen portaali jõudnud, et näha kohe neid teemasid või lugusid, mis mind huvitavad.

... aga eks neid tule veel ja kindlasti on tegijatel ka endil ideid, kuidas seda arendada.

Kas on mõtet teha tavalist spordikanalit?

2007-09-26T11:05:00.000-07:00

Lugesin täna uudist, et Kalevil on tõsiselt plaanis avada oma sporidkanal. Mina ootan põnevusega, et mis kanaliga ja kuidas Kalev Meedia plaanib turule tulla. Kellele see kanal suunatakse? Milliseid ülekandeid hakatakse tegema? Kuidas hakatakse saateid läbiviima?

Ma pole meedia ekspert aga lugedes hiljuti raamatut Made to Stick sattusin lõigule, mis kirjeldas USA spordikanali pioneeri Roone Arledge omaaegseid tegemisi ses vallas.

Võimalik, et Kalev Meedial oleks tolle aja võtteid tänapäeva kohandada midagi võimalik ärakasutada. Näiteks Eesti Meistrivõistluste ja noorte liigade (või lausa oma liiga tegemised alaliitudega) kajastamine arvatavasti tõmbaks huvitava kajastamise korral lisaks vanematele ja sugulastele ka lapsed ja noored ise kanali juurde. Sidudes seda tänaste uute meediakanalitega saaks kindlasti auditooriumi, mis meeldiksid sponsoritele ja reklaamijatele.

Innovatsioon Statoilis

2007-09-26T05:52:00.001-07:00

Mina olen olnud põline automaattankla külastaja. Sattusin aga üks kord bensiini võtma Tallinnas Järve Statoilis ja mida ma avastasin. Statoil oli teinud väga huvitava uuendused, vähemalt minu jaoks see nii tundus. Ettevõtte oli reageerinud turu muutustele ja arvatavasti ka klientide vajadustele või siis nurinale.

Statoil on olnud ju klassikaline poega bensiinijaam, kus kütuse eest saab tasuda kassas. Nagu enamusele teada, siis lisaks kütusele müüvad need bensiinijaamad ka kiirtoitu ja arvatavasti ainult bensiiniostjaile ei meeldi olla sabas ja oodata kuni nende ees olevate kümnete klientide frantfurterid valmis saavad. Seega on Statoil paigaldanud tankimisseadmete juurde automaattankla funktsioonid. Kui sa ei taha kassasse minna ja sul on Extra (krediit)kliendikaart, siis võid maksta oma kütuse eest kassasse minemata.

Minu arust innovatsioon ja vägagi leidlik, lausa liiga lihtne - saab müüa edasi kiirtoitu ja hoida kliente, kes tahavad ainult kütust (ja vahest toitu).