Krediitkaartidest ja kreeditkaartidest

Selgus, et kõik krediitikaardid polegi krediitkaardid. Näiteks pakuvad mitmed pangad välisriikides ning nüüdsest ka Sampo Eestis krediitkaarti, mis tegelikult on debeetkaart. Krediitkaardiks teeb selle arvelduskrediit, mis käib kaardiga kaasa. Kui kontol pole enam raha, siis saab arvelduskrediiti võtta ja selle eest maksta.

Mille poolest need veel erinevad päris krediitkaartidest? Nendega ei saa maksta offline makseterminalides nagu laevad ja lennukid.

Siinkohal ma hakkasin mõtlema, et ühest küljest nutikas teenus - isegi innovaatiline. Teisest küljest aga, kas seda kaarti on ikka õige nimetada krediitkaardiks, sest tegelikult on see deebet kaart, millega võib minna konto miinusesse.

ICA kassasüsteemid

Avastasin Rootsis ICA poeketis kassasüsteemi, kus müüja praktiliselt ei puutunudki kokku sularahaga. Mul on nii kahju, et pilt sellest ebaõnnestus. Välja nägi see selliselt, et sularaha ei pandud mitte sahtli vaid alusele, kus süsteem selle sisseimes. Seejärel arvutas süsteem tagastava raha ning "sülitas välja" mündid minu poolelt kassa eest väiksele alusele ning libistas "seinast" välja paber kupüürid, mille kassapidaja mulle ulatas.

Arvatavasti ootab selline reaalsus ka varsti meie kauplusi. Pakun, et 2009-2010 perioodil.

Ootame töötajaid ?!

Jalutasin üks hommik kadriorust kesklinna ja möödusin ühest poest, kus oli klaasi taga kuulutusi "Ootame oma kollektiivi müüjaid". Mul tekkis kohe mõte, et kas keegi tänapäeval sellise kuulutuse peale ka reagieerib.


Minu arust oleks võinud olla veidigi loomingulisem olla või kutsuvam. "Tule meile! Aitame koos leida külastajatel parimad lambid ja köögitehnika. Sinu uus meeskond" ... või midagi sellist.

P.S. kui ma kuu aega hiljem sealt möödusin, siis rippus see silt seal endiselt ning ma tegin sellest pilti, et jagada mõtteid. Arvatavasti võib nii kaua kui mitte igavesti ootama jääda.